Foorum
skaalad
| Autor |
Sisu |
|
Kirjutatud: 12.01.09 [19:23]
|
|
toomasleis
Teema autor
registreerunud: 06.04.2007
Postitusi: 12
|
Paar küsimust, kõigepealt, kas saan õieti aru, et Früügia dominant skaalas on järgmised noodid, kui toonika on C, siis:
C Db E F G Ab Bb ja C ja kui näiteks toonika on A, siis:
A Bb C# D E F G A, ehk et skaalas nootide vahel:
0,5 tooni, 1,5 tooni, 0,5 tooni, toon, 0,5 tooni ja toon ja toon. Ja siis sellise valemiga saab kõik 12 skaalat koostada?
Ja teine küsimus on, et kas on veel selliseid nagu rohkem eksootilise kõlavarjundiga skaalasid ja kui tõenäoliselt on, siis milliseid ja mis valemiga?
Tänud!
|
|
Kirjutatud: 13.01.09 [10:47]
|
|
kristo
registreerunud: 31.01.2007
Postitusi: 584
|
Selline skaala, mida nimetad, on ka näiteks harmooniline minoor, kui seda alustada dominandist ehk V astmelt. Tõepoolest on früügia kõlaga ja võid seda soovi korral früügia dominandiks nimetada.
Nn eksootilise kõlaga laadid tekivadki, kui kusagil on 1,5 tooni sees. Muidu kui on 1 ja 0.5, siis on suht tavaline. Laade võib ka ise välja mõelda. Võib näiteks mängida nii: A,Bb, C#,D, E,G,A
Aga eksootiliselt kõlavad ka pentatoonikad. Seal on samuti kohati 1,5 tooni sees. Kui need harmoonilised ja früügiad ajavad asja pingeliseks, siis pentatoonika on hoopis hästi muretu.
|
|
Kirjutatud: 13.01.09 [11:06]
|
|
toomasleis
Teema autor
registreerunud: 06.04.2007
Postitusi: 12
|
Tõepoolest, see skaala mis mina kirjutasin nn Früügia dominant E toonikaga ehk E F G# A B C D E on tegelikult sama, mis harmooniline A-minoor, kui alustada V astme dominandist. Ma ei saa sel juhul aru ainult, et miks peab ühte ja sama asja nii erinevate nimedega kutsuma? 
A kuidas sellisele skaalale sobivaid akorde leida/moodustada? Et mis valemiga?
Ja milliseid pentatoonikaid veel on peale pentatoonilise minoori (1,5 tooni, toon, toon, 1,5 tooni ja toon)?
|
|
Kirjutatud: 13.01.09 [19:10]
|
|
kristo
registreerunud: 31.01.2007
Postitusi: 584
|
Nojah, eks ta paistab imelik küll, et samal asjal võib mitu nime olla, aga ilmselt on asi ka kontekstis - kus mingi skaala esineb.
Akordide ehitamine käib ikka vanamoodi, mõnest noodist tekivad lihtsalt veidi ebatavalisemad akordid.
Pentatoonikatest on veel olemas mažoorne: 1, 1, 1.5, 1, 1.5 Näiteks DO,RE,MI,SOL,LA,DO. Elagu hiinlased! Tegelikult kasutavad pentatoonikat ka mitmed Lõuna-Ameerika põlisrahvad. Mõnda kohta pooltoonid vahele ja saame juba bluesiskaala.
|
|
Kirjutatud: 13.01.09 [21:01]
|
|
toomasleis
Teema autor
registreerunud: 06.04.2007
Postitusi: 12
|
Ok ja ikka suured tänud vastamise eest, et pimedatele valgust jagada. Kui saaks veel ühe asja väja pinnida, et siis kuidas sa moodustad A-minoori harmoonilise skaalaga sobivad akordid?  seda liigutust teed nüüd vist sina, aga ikkagi? Help  Ja rohkem sel teemal hetkel ei küsi ops:
|
|
Kirjutatud: 13.01.09 [22:47]
|
|
kristo
registreerunud: 31.01.2007
Postitusi: 584
|
Tee nii, nagu ikka: kirjuta selle skaala noodid endale välja - A, B, C, D, E, F, G#, A. Nüüd oletame, et soovid moodustada kõige lihtsamaid akorde ehk kolmkõlasid. Võtad esimese noodi (A) ja paned üle ühe talle kaks nooti peale. Saad A, C, E. See on Am. Edasi tuleb B, D, F ehk Bm-5, siis C, E, G# ehk C+, siis D, F, A ehk Dm, edasi E, G#, B ehk E-duur, siis F, A, C ehk F-duur, edasi G#, B, D ehk G#-5 ja ongi ring täis. Kokku saime sellise rea:
Am, Bm-5, C+, Dm, E, F, G#-5
Nagu näha, on põhiakordid I, IV, V ehk Am, Dm ja E täiesti normaalsed, aga vahepeal tekivad suurendatud ja vähendatud kolmkõlad. Tegelikult mängitakse seda laadi ka täiesti tavaliste Am skaala akordide peale.
|
© 2007-2011 Kitarrikool OÜ, Veerenni 24, Tallinn info@kitarrikool.ee +372 533 33256| Kasutustingimused  Kontakt
|
